Young mother in blue dress embraces her daughter

Elu algab bakteritest

Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid on inimese tervisele äärmiselt olulised. Nad olid esimene eluvorm, mis Maal umbes neli miljardit aastat tagasi tekkis, ja nad mõjutavad meie elutingimusi tänapäevalgi.

Close-up microscopic view of probiotic bacteria, showing oval-shaped cells clustered together

Mis on bakterid?

Bakterid on mikroorganismid ehk mikroobid, mida võib leida kõikjal – isegi teiste organismide, sealhulgas inimeste, sees või peal.

Esimese Maal tekkinud eluvormina on nad määranud meie eksistentsi tingimusi algusaegadest peale. L. reuteri on näide bakteritest, mis on arenenud sümbioosis inimestega. Tänapäeval teame, et bakterid on meie organismi lahutamatu osa. Kuigi vastsündinutel pole baktereid peaaegu üldse, hakkavad need kiiresti ilmuma – esmalt nahale ja suhu, kuid eelkõige seedetrakti. Bakterite arvukus kasvab ja nende mitmekesisus suureneb umbes kuni lapse 3. eluaastani.

40,000,000,000,000

Bakterid ja inimese mikrobioota

Meie keha on koduks mitmekesisele mikroorganismide kooslusele ehk mikrobiootale ning bakterid on neist tähelepanuväärseimad, mängides meie tervise jaoks olulist rolli. Hiljutised uuringute tulemused viitavad koguni, et meie kehas on kaks korda rohkem bakterirakke kui inimese enda keharakke. Need bakterid moodustavadki meie mikrobioota ning on väga olulised meie tervisele.

Mikrobiootat on sageli nimetatud lausa eraldi organiks, mistõttu pole üllatav, et teadlased töötavad väsimatult selle nimel, et selle toimimist paremini mõista. Ehkki välja pakutud arvud on mõnevõrra erinevad, näitavad viimased uuringud, et meie mikrobiootas on umbes 40 triljonit bakterit (400–4000 eri liiki) ning need moodustavad 1–2 kg kehakaalust, kusjuures suurem osa bakteritest asub soolestikus. See aitab mõista, miks on piisav bakterite hulk organismile sedavõrd oluline.
Illustration of probiotic bacteria in an icon format, depicting several oval-shaped cells clustered together on a neutral background

Elutähtsad

Nüüd tead bakterite kasulikkusest inimorganismile ja nende elutähtsast rollist meie tervise tagamisel. Nagu õhk, vesi ja toit, nii on ka bakterid meile eluks hädavajalikud. Üks nende peamisi ülesandeid on toetada immuunsüsteemi ja kaitsta organismi haiguste eest.

Iga päev kaitsevad meie kehas elutsevad kasulikud bakterid meid kahjulike bakterite ehk patogeenide rünnakute eest. Kasulikud bakterid tugevdavad immuunsüsteemi, aitavad kaasa seedesüsteemi tööle, parandavad toitainete omastamist ning vitamiinide, sh B- ja K-vitamiini, tootmist kehas. Mõne uuringu kohaselt võivad soolestikus elutsevad kasulikud bakterid mõjutada isegi ajutegevust ja meeleolu.

Young woman sitting at a café table with a smartphone in one hand and a cup of coffee in the other, next to a plate of healthy food.

Soolestiku tervis tänapäeval

Viimase 50 aasta jooksul on meie elustiil oluliselt muutunud. Tänapäeva eluviis, mida iseloomustab üha kasvav linnastumine ja muutunud toiduvalik, on jätnud jälje meie mikrobiootale.

Mikrobiootat võib mõjutada meie elustiil, alustades tasakaalustamata toitumisest (tugevalt töödeldud toidu, kohvi ja alkoholiga liialdamine) ning lõpetades ülemäärase trenniga.

Lisaks mõjutab mikrobiootat antibiootikumide ja teiste ravimite tarvitamine ning liigne hügieen, mille tagajärjel hukkuvad nii head kui ka halvad bakterid. Ka keisrilõike teel sündinud beebidel võib normaalse mikrobioota kujunemine olla häiritud.